Kakskeelsete reklaamisõnumite kasutamine vajab teadmisi ja kogemusi.
Välimeedia operaatorina küsitakse meilt tihtilugu nõu – kuidas rakendada või tõlgendada keeleseadust piirkondades, kus auditoorium on valdavalt venekeelne. Üldine vastus saab arusaadavalt olla vaid: “Kooskõlas keeleseaduse nõuetele”, nii, kus plakatil peab domineerima eesti keel ning võib kasutada ka muud keelt, kuid kindlasti eesti keelega koos ning vähemdomineerivas vormis.
Ühe- või kahepoolsete reklaamide puhul poleks küsimustki, kuid kolme küljega piilar on omapärane formaat – siin on samaaegselt nähtavad 2 külge ja on tekkinud küsimus – kas piilaril võiks kasutada näiteks kahte külge üleni eesti- ja ühte külge täiesti venekeelsena. Paraku on ju Eestis linnu, kus elanikkonna eesti keele oskus on sedavõrd napp, et eestikeelne sõnum seal lihtsalt ei tööta.
Ega seaduseandja ei suudagi alati kõiki nüansse ette näha, enne kui reaalne elu kitsaskohad kätte näitab, ja nii oleme pidanud aeg-ajalt küsima Keeleameti seisukohta ja vahel ka eriluba tõlgendada seadust nii, et sõnum jõuaks sihtgrupini. Otseselt ei saa sellist olukorda kiita ega laita, kuid nagu öeldakse: “eesmärk pühendab abinõu”.